Author

mail@kaarelveike.com

Browsing

Pikalt kaalusime, mõtlesime ja arutasime ning lõpuks viisime ühe oma mõtte ellu. Otsustasime minna reisile. See reis aga ei ole päris tavaline reis. See pole ka mingi eriline reis. See on lihtsalt pisut teistsugune rännak. Peamine sihtpunkt ei ole geograafiline, vaid hoopis muudatused ja seiklemine meeltes ja mõtetes. Külastada on plaanis sellised kuulsaid paiku nagu sisemine rahu, vaimne areng ja paindlikkus, mitmemõõtmeline tunnetus maailmaruumist ja kõik muu seesugune põnev maailm.

See postitus aga ei räägi hetkel täpsemalt sellest teekonnast, vaid hoopis väga reaalsetest ja füüsilistest asjadest, mille me kaasa pakkisime – lisaks hoiakutele ja mõtetele ;-).

Aga hakkame siis peale.

Töövahendid

Meie reisi võimalikku kestust arvestades (me ei tea, kui pikalt me ära oleme) pole võimalik ilma tööd tegemata seda finantseerida. Seega pakkisime kaasa tööarvuti (suur lauaarvuti ja ekraan) ning kümneid kõvakettaid.

Loomulikult ka laptopid, nutitelefonid ning muu vajalik tehnika.

Visiitkaardid.

Jooksva raamatupidamise ja paberimajanduse.

Vincentil on kaasas kodustuudio tehnika, et saaks salvestada muusikat.

Õppevahendid ja raamatud

Lapsed on sel aastal koduõppel ning seega kõikvõimalikud õppevahendid ja -materjalid on pakitud kaasa.

Raamatud – ka lugemist võtsime kaasa (lisaks audioraamatutele, mis on pidevalt taskus) nii endale kui ka lastele. Mõned kaasapakitud raamatutest (Homo Deus – Homse lühiajalugu, Tugev aju. Ning kohustusliku kirjandusena Kolm musketäri, Vahtramäe Emil jne.)

Riided ja jalanõud ning seonduvad hooldusvahendid

Pakkisime kaasa nii talve- kui ka suveriided. Ei saa välistada, et peab plätudega rannaliival ringi tatsama, kuid kaasas on ka talvesaapad ja mütsid.

Ilmselt tuleb vaheapeal lastele uusi jalanõusid osta (juba tegelikult nii ka esimesel kuul läks) või nende riidevarusid täiendada, kuigi kohvrid on pungil täis. Nad ju kasvavad kogu selle seikluse vältel.

Ka erinevaid riiete- ja/või jalanõude hooldusvahendeid ning keemiat võtsime ka kaasa – võib-olla läheb tarvis? Või sattusid need juhuslikult kaasa? Enam ei teagi.

Vihmavarjud on ka kaasas.

Riiete jaoks on kasutusel mingi vaakumpakend (suhteliselt mõttetu värk), mis on pigem tegelikult lihtsalt üks suur kilekott.

Mustapesukorv on ka kaasas – tegelikult lihsalt selle näruse vaakumpakendi ümbris oli riidest ning kuna ikka jooksvalt tekib pesu ja mõnikord ei jõua asukohti vahetades pesupäeva korraldada, siis ongi sellest saanud üks praktiline teekaaslane.

Toidud ja köögivahendid

Päris mitu kasti on meil kaasas puhtalt toitude tarvis. Vahepeal reisivad nad meiega kaasas pooltüjana, kuid vahepeal on need pilgeni täis. Täiesti tühjad on need pigem harva.

Kuna peatume erinevates asukohtades, siis tuleb riiki või  linna vahetades ka külmkapi sisu kaasa kolida. Teepeal võib ka nälg näpistada ning seetõttu on meil sageli ka pikemateks vahemaadeks eraldi karbikene nähtud ette selleks, et saaks kergesti ligipääsetavaid snäkke sealt võtta.

Võileivagrill, blender ning tsitrusepress on samuti kaasa pakitud.

Rula ja jooksuratas (jalgrattad jäid maha)

Vincent sai oma rula kaasa võetud, sest see mahtus kenasti peale. Vidriku jooksuratas on miniatuurne ning seega mahtus samuti autosse ära. Suurte laste ning täiskasvanute jalgrattad aga jäid kodumaal lattu ootele. Oleksin tahtnud need kaasa võtta aga ei õnnestunud. Praegu kokku-lahku pakkimist sagedasti kogedes on selge, et jalgrattad lisakoormana oleks muutnud selle protsetuuri veelgi keerulisemaks ja aeganõudvamaks.

Selles mõttes on võib-olla isegi hästi, et ma ei leidnud ühtegi sellist jalgrattahoidjat, mis oleks lubanud meie bussi tagaluuki avada, ja sealt asju sisse-välja tõsta, ilma jalgrattaid ning hoidjat eemaldamata. 

Mänguasjad ja lauamängud

Lastel on vaja meelelahutust ning mõned mänguasjad on neile rohkem, kui lihtsalt esemed. Seega mõni väga oluline kaisukas leidis samuti koha autos.

Ja Vidriku mudelautode varu täineb samuti jooksvalt – miski, mis meil pikkadel teeotsadel abiks on.

Kaablid ja otsikud

Pakkisin kaasa mõned pikendusjuhtmed. Neid on juba tarvis läinud päris mitu korda. Samuti pakkisime kaasa mõned üleminekud, juhuks kui pistikupesad peaksid oma kuju ja vormi ning voolutugevust muutma – neid riike võib ette tulla.

Lapsevanker sai kaasa aga söögitool jäi maha

Lapsevanker on käesoleval perioodil oluline abivahend. Söögitool oleks ka, kuid see poleks enam normaalselt peale mahtunud. Õnneks on mõnes ööbimiskohas söögitool ka olemas.

Ohutusvahendid

Autos on olemas ka vajalikud vahendid juhuks, kui peaks autot olema tarvidus vedada paela otsas või tekib olukord, kus peaksime ise kellelegi abi pakkuma. 

Hoiakud ja avatud meel

Esemete ja tarvete loetelu lõppes aga need ei ole ainsad asjad, mis meiega kaasa tulid. Oleme valmis selleks, kui olude sunnil tuleb naasta varem kodumaale. Samuti oleme valmis ka selleks, et seda ei pruugi lähiajal juhtuda ning võib-olla oleme Eestist eemal aasta või isegi paar. Ja võib-olla on meid ootamas kuskil ka mingi füüsiline paik, mis meie muude seikluste ja rännakute jooksul meie uueks koduks saab. Kes seda hetkel teab!?

Lõpp

Lisa 1 🙂

Kirjutan endale siia lõppu üles, mis me oleksime tahtnud kaasa võtta, kuid jäi erinevate asjaolude tõttu maha (ei mahtunud, ei õnnestunud või ununes).

Voodipesud – Võib tulla ette kohti, kus oma voodipesud või tekid-padjad oleksid abiks.

Jalgrattad

Longboardid

Spordivahendid (jalgpall jne.)

Söögitool

Võib-olla täiendan…

Täna leidsin mitmeid kirju, millele oleks soovinud vastata juba varem. Niisiis juhtusin hoopis vastama paari-aastase hilinemisega. Üks nendest on järgnev sõnum:

Lugesin täna kurbusega internetist teadet Teie ema Kadri surmast. Mul on kahju, et ma ei jõudnud tasuda talle selle hea eest, mida talle võlgnen. Tundsin alates ’70. aastate lõpust Teie mõlemaid vanemaid.

Saatsin tänulikult kirja oma vastusega teele. Oleks tore kuulda rohkem. Kindlasti on see ka Vincentile väga oluline, sest Kiisumemmega olid nad väga lähedased.

Kuulsin täna, et üks lähedane perekond ei lähe valima. Neil kõikidel (selle pere valimisealistel liikmetel) olid mingid põhjendused ja vabandused. Pereisa arvas, et sellest ei muutu midagi ning pereema oli jäänud lihtsalt e-valimistel hääle andmisega hiljaks ning jaoskanda minna enam ei viitsinud. Pere noorim valimisealine aga ei osanud ka ise täpselt selgitada miks või mis. Mind selline käitumine solvab. Olen teinud pikalt tööd, et mingite huvigruppide probleemid ja sõnumid jõuaks poliitikuteni. Nüüd need poliitikud on võtnud vaevaks nende inimeste eest seista aga vajavad selleks valijate tuge. Ja kui inimesed ei lähe valima, siis nad juskui sülitaks selle kõige peale. Sülitaks kõikidele, kelle lootused asjade paremaks muutumisel on väga kõrged. Demokraatia võlu ongi ju see, kui meie kõigi mured on kuuldavad ja siis antakse oma hääled ning lõpuks moodustub koalitsioon seltskonnast, kes peavad leidma kompromisse ja lahendusi võimalikult palju ära teha.

Kas tõepoolest ei hoolita nii palju, et minna teha oma valik. See ei pea olema ju enda, vaid meie tulevaste põlvede nimel. Või meie kaaskodanike nimel, kel on oma mured ja probleemid, mis vajaksid lahendust. Ja kui valima ei lähe, siis on väga silmakirjalik viriseda meie riigi üle või kritiseerida ning tänitada nagu midagi ei muutuks. Muutus algab iseendast ning kui ei viitsita ennast liigutada valimisjaoskonda (või e-valimistel klikk teha), siis seda sisemist muutust oleks väga tarvis. See ju on eeskujuks ka peres kasvavatele lastele. Mida teha, et selline suhtumine kaoks? Võib-olla võiks alustada sellest, et tutvuda mingi huvigrupiga ning proovida kuulata teiste muresid ja probleeme. Proovida näha kaugemale oma pisikesest mullist, milles elatakse. Minule on olulised pere ja lastega seotud küsimused. Ise ju selles valdkonnas tegutsen. Aga seal on väga palju teisi, kelle mured on samuti olulised – olulised erinevatele inimestele ja huvigruppidele  (erivajadustega inimesed, pensionärid, ettevõtjad, venelased, eestlased, geid, usklikud jne). Loodan südamest, et meie inimesed oleksid aktiivsemad ning näeksid suuremat pilti. Pilti, kuhu me kõik oma pisikeses riigis ära mahume!

Ei ole kohanud teist nii sooja südamega last nagu on Penelope. Maria nimetas teda aastaid tagasi kriisibeebiks ehk lapseks, kes teeb keerulised ajad lihtsamaks. Ta on tõeopoolest hästi vaikne, rahulik ja kerge laps. Nüüd on ta aga juba sellises vanuses, kus ta oma põnevaid mõtteid ja sooja südant ka läbi sõnade väljendada saab. Talle meeldib kalli-musi teha hästi sageli ning kindlasti ajal, mil tuleb head ööd öelda. Ja nii ka eile õhtul ta ütles mulle “Ma tulen sind tihti vaatama, kui sa ära sured”. Ei, ma ei ole suremas ega midagi ei ole juhtunud. Need mõtted on pigem seotud sellega, et ta käib vanaemal külas ja kuna vanavanematel on vanust juba 70 aastat, siis ka retoorika on vastav. Selliselt Penelope ka mõtles, et kui peaksin surnuaias olema, siis tema hakkab minust väga puudust tundma ja tuleb mind palju vaatama. Mul tulid pisarad silma ja see pani mind väga mõtlema. Mida saaksin mina teha praegu, et elu pärast mind oleks perele hea?

Kui täna oleks viimane päev

Inimesed loobivad seda klisheed väga kergekäeliselt ja sageli mõeldakse, et kui on viimane päev, siis tuleb võtta elust viimast. Ma hetkel mõtlen teisiti. Mida saaksin mina veel ära teha selleks, et mu laste elu siin maamunal muutuks paremaks. Kuidas saaksin soodustada neile häid võimalusi? Kuidas tagada neile materiaalne kindlustatus?

Fookus

Selliselt ma praegu mõtlengi, et peaksin oma tegevused ja fookuse suunama ainult väga olulistele asjadele. Ei saa joosta mitme projekti vahel, mis võivad venida nagu tatt. Tuleb olla konkreetsem ja hoida fookust. Samuti tuleb vaadata, et mu laste fookus ja huvid oleks selged ja toetatud. Peaks seisma hea, et neist kasvaks iseseisvad ja sõltumatud inimesed.

Riskide minimeerimine

Kõik riskantsemad projektid, mis ei tõota tulu ja edu, tuleks üle vaadata. See ei tähenda nendest loobumist, vaid pigem võimalike vigade vältimist, aja ja raha raiskamise likvideerimist.  See tähendab ka finantssõltuvuse vähendamist. Samuti tähendab see elukindlustuse tegemist (olen seda juba mitu aastat mõelnud aga ikka pole ära jõudnud teha).

Mõtle julgelt ja väljenda ennast selgelt

Kes on inimene? Ma leian, et suur osa minust on minu sees ja kui minu mõtted on minus lukus, siis ei saa lapsed õppida selle kohta, mis ma teen ja kes ma olen. Miks ma midagi teinud olen ja miks ma jälle teinekord teisi asju ei ole teinud või ei tee. Mis on need asjad, mis mind mõjutavad? Miks? Kes ma olen ja tahaksin olla? Seega ma hakkan rohkem kirja panema oma mõtteid ja õpetusi. Tegin seda varem aga vahepeal kadus igasugune tahtmine midagi kirjutada ära. Sulgusin endasse. Pettusin (eraldi pikem jutt). Aga see kõik on mind õpetanud. Ja nüüd ma hakkan kirjutama rohkem ja kirjutama nii varasemate kui ka praeguste asjade kohta. Tahan, et paljud asjad saaksid kuskile kirja ja jõuaks kaugemale.

Aeg

Kõigil on kiire, kuid samas elavad kõik ikkagi selles 24-tunnises ööpäevas. Kuidas seda aega paremini kasutada? Kuidas teha nii, et sa ei ole nagu ori rattas või kui oled vaba, siis ei oleks su meel täidetud töömurede ja väljakutsetega. Kuidas kontrollida aega nii, et oleksin oma laste jaoks olemas ja suudaksin sellesse hetkesse täielikult pühenduda. Samuti tööpostil. Kuidas võtta aeg abikaasa jaoks nii, et ei peaks muudkui kurtma või küsima nõu tööalaste otsuste langetamiseks? Need küsimused vajavad vastuseid ja lahendusi. Kavatsen selle väljakutse lahendada ja kindlasti hakkan paremini kasutama oma aega.

Tulevik

Ma ei ole hetkel suremas, kuid vastav mõtlemine paneb targemalt tegutsema. Ja olgem ausad – ühel hetkel see ju ometi juhtub. Kõik me ju siiski kunagi sureme. Miks mitte koheselt vastavalt talitada? Ma ei ole enam vanuses, kus see mõtlemine tähendab 100% kogu maise põletamist. Ma ju tahan, et minust jääks midagi maha. Olgu selleks kasvõi õpetussõnad. Aga kui võimalik, siis kasutada seda võtit, mida oma raamatus “Ära muretse ja hakka elama” käsitles Dale Carnegie ehk lepi kõige halvemaga ja hakka töötama sealt asju üles. Kui pärandaksin tänase päeva segaduse oma lastele, siis on seal head ja halba. Minu fookus peaks olema nüüd sellel, et pärandaksin võimalikult selged juhised. Juhised, mis ei seaks neile piire. Kui tegemist on varaga, siis ma soovitan sellesse liigselt hingeliselt mitte kiinduda. Kõige tähtsam on vabadus. Vabadus liikuda ja elada oma elu. Vabadus mõelda ja käia oma rada. Vabadus elada oma südame järgi. Minu isa üritas mulle sama õpetada aga kahjuks mitte piisavalt hästi. Kui kaotasime tema pärandatud segaduse tõttu suurema osa tema varadest, jäime ilma kodust jne., siis see kõik tegi väga haiget. Tegi nii haiget, et mõtlesin kunagi isa maja tagasi osta ja selle põlema panna. Ma ei soovi, et mu lapsed saaksid päranduseks sellise masendava tunde ja vaeva. Niisiis ma tahan, et asjadesse tekiks selgus. Ja see peab olema niimoodi fikseeritud, et kui mind ennast ei ole, siis on olemas dokumentatsioon ja vastutavad isikud ning kokkulepped.  Need tagaks lastele parima, mida ma oma jäänud ajaga teha suudan. Sinna kuulub ka nendega koos veedetud hetked ja nii sõnades kui ka tegudes kinnitamine, et nad on mulle kõige olulisemad.

Tänan sind Penelope, et oled nii südamlik ja hea.

Eile oli üks minu elu kõige paremaid päevi. Kõik päevad võiksid olla sellised! Ma pean õppima aega planeerima, et saaksime seda alatasa niimoodi veeta…

Väikene roadtrip:

  1. Käisime Kuristu miniloomaaias
  2. Käisime Laitse rallipargis
  3. Külastasime Iloni Imedemaad Haapsalus
  4. Tegime toreda õhtusöögi Haapsalu Kuursaalis
  5. Külastasime isa hauaplatsi Nõval
  6. Käisime meres ujumas – meie pere nautis seda täielikus üksinduses
  7. Jõudsime tagasi koju. Tassisin lapsed tuppa voodisse ning vajusin samuti magama

 

Kaarel-Vincent

Penelope-Vincent

Lugupeetud lapsevanem

Teie laps Vincent Veike sooritas edukalt
sisseastumiskatsed ja on arvatud inglise keele klassi nimekirja.

Tema katsetel saadud tulemused on järgnevad:
1. Lugemisoskus – 5p, maksimum – 5p
2. Teksti mõistmis- ja edastamisoskus – 5p, maksimum – 5p
3. Kirjutamisoskus – 4p, maksimum – 5p
4. Matemaatika – 7p, maksimum – 7p
5. Loogika – 3p, maksimum – 3p
6. Nägemismälu – 5p, maksimum – 5p
7. Kuulmismälu – 5p, maksimum – 5p
8. Inglise keel – 15p, maksimum – 15p

Üldsumma 49 punkti, maksimum 50 punkti.

Tallinna 21. Kool

Oleme sugulastel külas. Neil on tekkinud uued naabrid. Minul on Penelope süles ning üle aia paistab nende uute naabrite beebi. Tervitame ja tutvustame ennast. Kuigi mu lapse nimi on Irene Penelope Veike, siis täispikka nime me pidevalt ei kasuta ja kutsume teda Penelopeks, Lopa-Lopaks või Lopaks. Üleaedsetele ütlen “Tütre nimi on Penelope”. Tavaline vestlus.

Siis onu Ardo teatab vaikselt kõrval, et see on rõve. “Lapse nimi on Irene, mitte mingi kuradima staaride või näitlejate järgi pandud Penelope. See on Rõve!”.

Ma ei solvu, sest see on tema piiratud mõtlemise vili. Ta ei ole ainus Eestis, kellel selline probleem on. Aga see selleks. Las ma natukene räägin Penelope nimest, nimedest ning sellega seonduvast.

Penelope – Truuduse sümbol

Olen elus pidanud üht omadust teistest olulisemaks. Selleks omaduseks on truudus. Võib-olla see on seoses valusa kogemusega esimesest armastusest või võib-olla on selle tinginud suhteliselt imelik ema-isa suhe, kus koliti kokku-lahku ning peeti kõrvalt teisi suhteid või mida-iganes. Võib-olla hoopis seepärast, et see tundub südames õige. Sellel kõigel ei ole suurt vahet. Ma lihtsalt pean seda oluliseks ning mõnikord on selle teadmisega hea elada ning mõnikord see tekitab probleeme. Näiteks kui mõni lähikondlane oma naist petab või ka vastupidi ning sa oled sellest teadlik… Situatsioon, millest keegi ei võida. Minu hea arvamus petjatest kahaneb ning eks need inimesed eemalduvad ka minust, sest ma ei soovi endale sellised sõpru ega lähedasi. Aga see selleks. Mõte seisneb selles, et mulle on oluline truudus.

Penelope veel ei oska aimatagi, kui tähendusrikas nimi tal on 🙂

Penelope nimi pärineb Kreeka mütoloogiast. Tänasel päeval on see nimi truuduse sümbol. Mulle on see nimi alati meeldinud. See kõlab hästi ning kõik isikud, kes on seda nime kandnud, on jätnud mulle sooja ja hea mulje. Mul puuduvad negatiivsed kogemused ning enam ei omaks ükski selline uus kogemus ka võrdvääset kaalu, et selle nime väärtust minu silmes kahandada, kuna seda kannab üks maailma tähtsamaid tegelasi minu elus.

Kokkusattumus nimepäevaga

Enne tütre sündi me teadsime, et üks nimi võiks olla Penelope, sest Penelope Veike kõlab väga hästi. Teist nime me ei pidanud oluliseks. Hiljem aga panime lisaks Irene, sest seegi on ilus nimi ja loomulikult austan sellega oma isaema, kes oli samuti väga truu loomuga ja sooja hingega.

Irene Penelope sündis 2. juulil. Tead, mis on huvitav? Huvitav on see, et juhtumisi on sel samal päeval ka meie favoriitnime (Penelope) nimepäev. Ega me seda enne ei teadnudki, kui nimi oli juba pandud. Olgu see siis saatuse tahe või juhuse kokkulangemine aga see kõik muudab selle veelgi vahvamaks.

Ja veelkord piiratud mõtlemisega inimestest. Kui tuleb tahe kedagi või midagi maha teha, siis parem ürita ronida oma südames ja mõistuses kõrgemale tasemele. Tasemele, mis ei ole kinni riigipiirides, traditsioonides, kommetes või harjumuses. Tasemele, kus suudame näha asju oma künkast kaugemale. Keegi kunagi tõi näite fantaasiavaesus osas kasutades nimesid Kadri, Mart ja Jaan ning see oli otsekui pauk naelapea pihta, sest minu ema on Kadri ja tema vennad loomulikult Mart ja Jaan. Samas pole tegemist fantaasiavaesusega, vaid hoopis armastusega kodumaiste ja üldlevinud nimede vastu.

Kui mõnel on lihtsam või keerukam nimi, siis sellel ei ole vahet. Nagu värvidki, siis mõnes kohas on ilus, kui neid on palju ja teises kohas vahva, kui need on erineva tooniga.

Praktikas võib küll olla nii, et kui mitu Kadrit on ühes klassis, siis lisanduvad eesliited või sildid Väike-Kadri, Suur-Kadri või tänapäevaselt Superstaari-Kadri. Ka see pole pahasti, kui inimesed ei hakka lisama neid liiteid pahatahtlikult.

Olgu su lapse nimi, milline tahes, siis põhiline on ikkagi see, kes ta ise on.

Meenus veel üks seis aga seekord poja nimega. Ämm keeldus kutsumast teda õige nimega ehk ta ei tahtnud öelda Vincent, vaid asendas seda minu vanaisa nimega Ferdinand. Maria seadis aga ema fakti ette, et kui tema ei austa last ja tema nime, siis ei lasta neid ka kokku. Nüüdseks on 6-aastat juba nimi Vincent lennanud sugulastel üle huult väga kenasti. Sellest seigast on saanud pisikene nali, mida aeg-ajalt meenutada.

…Ja eks Penelope nimega on ka sama lugu.

Paar fakti:

Nimi Vincent pärineb samast ajast ja samast kohast, kust tuleb ka siinkandis paljulevinud Alexander.

Penelope nimepäev on 2. juuli ehk sama päev, kui meie tütar sündis. Meie saime seda alles teada siis, kui nimi oli juba pandud. Lahe kokkusattumus, või mis?

Maria ema ei tahtnud Vincentit alguses kutsuda tema päris nimega, vaid hoopis soovis talle öelda Ferdinand.

Eesti suurim nimeraamat on meil Nupsus. Kui soovid nimepanekul abi, siis vaata sealt.

Vanuseliselt:

… – 10 Filmistaariks, lauljaks või rikkaks (huvitav amet?)

10 – 16 Rokkstaariks 

14 – 21 Tahtsin saada arstiks ja juristiks korraga, kuid plaan ei õnnestunud.

21 – …  Õnnelikuks inimeseks, kes on valikutes vaba.

Täiendatud 22. aprill 2013

31 – … Inimeseks, kes leiab oma tee.

Täiendatud 1. detsember 2019

37 – … Ma ei oskagi sellele vastata. Ma arvan, et ma liigun peagi tagasi sinna ajastusse, kus ohtralt unistasin filmimaailmas läbilöömisest. Aga seekord tegudega.

NB! Mõtteid ei ole muudetud, kuid teksti kergelt kõpitsesin ja kohendasin 2019 lõpus. Võimalik, et täiendan seda veel tulevikus ka.